Lugu sellest, kuidas lastetud naised vanasti raviallikal käisid

Täiskuu kuukab tahmjas taevas
kui kalgendund käkk
tähetukke täis tõrvatõrres.

Põõsapässis uluvaevas
kaebleb libahunt ja
naerab näkk
kuri kargab põllul
rukkikõrres.

Paakkülmas allikas pahkluudeni
mehe naine noakaelalt
riibib sõlehõbedat vette.
Salasõnadel küünitab puudeni
punasest villasest nidutud paela
põllehõlmad seob ette.

Tagasiteel veel kolm kannapööret ümber iseenda
põletab pihlakapulka
juukseid segatud hulka-
sorts seelikusaba alt susinal soo poole lendab.

Täiskuu kuukab tahmjas taevas
kui kalgendund käkk
tõrvatõrres.

Öö öriseb lakaluugil.
Õuelt õuele
roidavad sorakad puugid.

Veel põleb tähetukke.

Mehe naine
poolpöörival, taguval põuel
jääb ootama hommikust kukke.